Täna kolin…

Otsustasin oma blogi kolida nüüd täielikult Noorte Liidrite juhtimisportaali üle. Kõik minu vanad postitused on ka sinna üle kantud ning nüüd ka juba mõned uuemad juures :)
Aadress on siis selline: martinnoorkoiv.nooredliidrid.ee

Otsustasin oma blogi kolida nüüd täielikult Noorte Liidrite juhtimisportaali üle. Kõik minu vanad postitused on ka sinna üle kantud ning nüüd ka juba mõned uuemad juures :)
Aadress on siis selline: martinnoorkoiv.nooredliidrid.ee
Esialgu avaldatud Tartu Ülikooli ajakirjas: Universitas Tartuensis.

Eesti kõrgharidussüsteemis on palju vigu. Seda võivad kinnitada nii õppejõud kui ka tudengid. Selles võib süüdistada 3+2 süsteemi, riiklikul tasemel dubleerimist, vanamoodsaid õpetamismeetodeid, vähest rahastamist ja palju muud. Mina olen aga kindlalt veendunud, et igaüks on suuresti ise süüdi, kui laseb neil probleemidel oma haridustee ära rikkuda.
Hariduse kvaliteet sõltub suuresti sellest, kelle seisukohast asja vaadata. Riik finantseerib kõrgharidust, et ülikoolilõpetajad asuksid tööle riigi jaoks prioriteetsetes valdkondades. Ettevõtjad ootaksid aga inimesi, kes praktiliselt midagi ära teha suudavad. Üks tuttav ettevõtja küsis näiteks: «Mida ma teen kõrgharitud ärijuhiga, kes pole kunagi midagi juhtinud?». Read more

Ma tunnen inimesi, kes ei oska pannkooke valmistada. Let me say that again, so that it would sink into your brain: Inimesi, kes ei oska pannkooke valmistada!
Tegelikult ei ole siin midagi naljakat, I used to be one of them. Probleem on tõsine – juba mitu põlvkonda noori inimesi ei oska endale süüa teha. Süüdlasi võib siin otsida vanemate seast ja koolist ja ühiskonnast ja mujalt, aga sellega ma praegu ei tegele. Loomulikult toetan söögitegemise õpetamist koolis (toetan tegelikult koolihariduse laiendamist kõiki valdkondadesse, mida inimestel tegelikult elu jooksul vaja läheb ning plaanin ka sellest peatselt pikemalt kirjutada) ning ilmselgelt ka kodust haridust selles valdkonnas, aga seda probleemi ma täna lahendada ei proovi (kuigi sel võib positiivne mõju ka neile olla). Read more

Foto: gsearthinstitute.org
Igas organisatsioonis on mingi hulk inimesi, kes on kõige suurema vastutusega ning kes vähemal või rohkemal määral on selle juhid, tavaliselt kutsutakse seda juhatuseks (aga mitte alati). See nö. definitsioon on meelega suhteliselt lai. Tean organisatsioone, kus juhatus koosneb kahest inimesest ja tean selliseid, kus see koosneb 13-st. Sageli ei tee 2+n liikmelised juhatused rohkem tööd (või ei juhi või ei vastuta) sugugi rohkem kui kaheliikmelised.
Minu kirjutis on mõeldud neile inimestele, kes teevad reaalselt organisatsioonis tööd, kes vastutavad (kas juriidiliselt või sisuliselt) selle eest ning kes vähimalgi määral tegelevad organisatsiooni juhtimisega (management + leadership). Read more

Aprillis sain kutse ühele huvitavale üritusele – kolmandale Arengufoorumile: “Kasvuvisioon – maailmas edukas ja koduselt armas Eesti aastal 2018“. Kutses öeldi, et konverentsil püütakse “luua Teile ja ligi paarisajale Eesti mõtte- ja arvamusliidrile soodne keskkond sisukaks ja tulemuslikuks diskussiooniks”. Kõlas mõistlikult, läksin kohale.
Oma mõningase konverentsikorraldaja tausta tõttu oli kohale jõudes esimene mõte, et päris hästi korraldatud üritus – rinnasildid ja materjalid olid kenad, koht ilus, saal eriliselt kaunistatud ja põnev laudkondadesse paigutatud istumine. Mõtlesin, et siit panen nii mõndagi järgmise TEDxTartu jaoks kõrva taha.
Tegelikult ei tahtnud aga konverentsi korraldusest kirjutada (vähemalt mitte selles postituses, üks korraldamiseteemaline postitus on aga praegu mustandina ootamas küll), vaid hoopis sellest, millest seal räägiti, mida mõeldi ning kuhu jõuti.